|
Grupi koosseis ja juhendajad
Erinevate eiralade üliõpilased käivitasid 2022 aastal õppeaine Erialasid Lõimiv Uuendus (ELU) raames koostöös AS Hoolekandeteenustega (edaspidi HKT) pilootprojekti „Koostöö Hea Tava“ ja eestkostjate ning lähedaste võrgustikutöö.
Grupi koosseis:
Anu Kaiv, sotsiaaltöö
Kati Narusberg, sotsiaaltöö
Merike Ramot, sotsiaaltöö
Regina Habilainen, molekulaarse biokeemia ja ökoloogia
Carolina Daineka, andragoogika
Yana Baburina, kasvatusteadused
Projekti juhendasid:
Maarja Jõgioja, Tallinna Ülikool
Helen Tammemäe, Miltton New Nordics
Katrin Pärgmäe, AS Hoolekandeteenused
Mentor:
Reet Asmer, AS Hoolekandeteenused teenuste arendusjuht
Koostööpartnerid:
AS Hoolekandeteenused
Maarjakodu, Pärnu linn
Grupi koosseis:
Anu Kaiv, sotsiaaltöö
Kati Narusberg, sotsiaaltöö
Merike Ramot, sotsiaaltöö
Regina Habilainen, molekulaarse biokeemia ja ökoloogia
Carolina Daineka, andragoogika
Yana Baburina, kasvatusteadused
Projekti juhendasid:
Maarja Jõgioja, Tallinna Ülikool
Helen Tammemäe, Miltton New Nordics
Katrin Pärgmäe, AS Hoolekandeteenused
Mentor:
Reet Asmer, AS Hoolekandeteenused teenuste arendusjuht
Koostööpartnerid:
AS Hoolekandeteenused
Maarjakodu, Pärnu linn
Meie projekti olulisus ja eesmärk
Projekti olulisus
ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon sätestab, et puuetega inimestel on õigus omada enesemääratlusõigust, autonoomiat, sõltumatust ja langetada iseseisvalt otsuseid (Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll, 2012). Puuetega inimeste õiguste kaitse põhifookuses on olnud seega võrdsuse taotlemine ja see, et igaühel peab olema võimalus osaleda ühiskonnaelus maksimaalset iseseisvalt (Loewen ja Pollard 2010).
Probleemipüstitus
Psüühilise erivajadusega inimesed koliti nõukogude ajal ja ka selle lõppemisel ülejäänud ühiskonnast eemale ja neid on hakatud majutama kogukondade keskele alles viimaste aastate jooksul. Vaatamata sellele, et ÜRO puuetega inimeste konventsioon ja ka Euroopa liidu siseriiklikud normid kaitsevad erivajadusega inimeste õigusi, on kogu Euroopas endiselt psüühilise erivajadusega inimesed stigmatiseeritud ja nende osalus näiteks enda hoolduse või muude eluliselt oluliste otsustes vähene. Otsuste tegemisel võivad nende eest osaleda hoopis advokaadid, kohtud, sotsiaaltöötajad (Bartlett, Lewis, Thorold, 2007).
Eesmärk
Oluline on kaasata eestkostjaid ja psüühilise erivajadusega klientide lähedased igapäevaelu rikastamiseks. HKT klientidel puudub hetkel lähedaste toetusvõrgustik, samas vajadus ja valmisolek sellise võrgusriku loomiseks on olemas. Eestkostjad ise ei oma piisavalt ressurssi antud võrgustiku käivitamiseks, samuti laiapõhjalise tugiorganisatsiooni loomine ja elushoidmine ei ole jätkusuutlik, kui selle eest vastutus jääb tegevusjuhendajatele. Võrgustiku käivitamiseks peaks õla alla panema HKT, kellel paraku on ka ressursid piiratud. Oluline on ühiskonnas ja riiklikul tasandil tõsta üles ja teavitada probleemist, et antud valdkonda tuleb ressurssi suunata.
Psüühilise erivajadusega inimeste integreerimine tavaellu on võimalik vaid siis, kui selle teemaga tegeleb kogu ühiskond.
ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon sätestab, et puuetega inimestel on õigus omada enesemääratlusõigust, autonoomiat, sõltumatust ja langetada iseseisvalt otsuseid (Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll, 2012). Puuetega inimeste õiguste kaitse põhifookuses on olnud seega võrdsuse taotlemine ja see, et igaühel peab olema võimalus osaleda ühiskonnaelus maksimaalset iseseisvalt (Loewen ja Pollard 2010).
Probleemipüstitus
Psüühilise erivajadusega inimesed koliti nõukogude ajal ja ka selle lõppemisel ülejäänud ühiskonnast eemale ja neid on hakatud majutama kogukondade keskele alles viimaste aastate jooksul. Vaatamata sellele, et ÜRO puuetega inimeste konventsioon ja ka Euroopa liidu siseriiklikud normid kaitsevad erivajadusega inimeste õigusi, on kogu Euroopas endiselt psüühilise erivajadusega inimesed stigmatiseeritud ja nende osalus näiteks enda hoolduse või muude eluliselt oluliste otsustes vähene. Otsuste tegemisel võivad nende eest osaleda hoopis advokaadid, kohtud, sotsiaaltöötajad (Bartlett, Lewis, Thorold, 2007).
Eesmärk
Oluline on kaasata eestkostjaid ja psüühilise erivajadusega klientide lähedased igapäevaelu rikastamiseks. HKT klientidel puudub hetkel lähedaste toetusvõrgustik, samas vajadus ja valmisolek sellise võrgusriku loomiseks on olemas. Eestkostjad ise ei oma piisavalt ressurssi antud võrgustiku käivitamiseks, samuti laiapõhjalise tugiorganisatsiooni loomine ja elushoidmine ei ole jätkusuutlik, kui selle eest vastutus jääb tegevusjuhendajatele. Võrgustiku käivitamiseks peaks õla alla panema HKT, kellel paraku on ka ressursid piiratud. Oluline on ühiskonnas ja riiklikul tasandil tõsta üles ja teavitada probleemist, et antud valdkonda tuleb ressurssi suunata.
Psüühilise erivajadusega inimeste integreerimine tavaellu on võimalik vaid siis, kui selle teemaga tegeleb kogu ühiskond.
Projekti väljakutsed ja jätkusuutlikkus
Koostöö Hea Tava ja võrgustikutöö juurutamist ning elluviimist saab täieõiguslikult ja efektiivselt ellu viia ja elujõus hoida HKT. Ilmselgelt on sellise koostöö üheks pooleks ka eestkostjad ning lähedased/vabatahlikud jms asjast huvitatud osapooled.
Võimalusel, mis eeldab HKT nõusolekut ja valmisolekut, võib juhtrolli anda ka vabatahtlikule organisatsioonile (MTÜ, seltsing, noorte ühing) ent sel juhul on vajalik HKT nõusolek, et tagada turvalisus ja seaduslikkus ühingu toimimisel.
Puuduvad võrgustiku loomise eestvedajad – ühiskond vajab rohkem aktiivseid füüsilisest isikust eestkostjaid, kes oleksid valmis projekti edasi viima. KOV-il ega HKT töötajatel ei ole piisavalt ressursse (aja ega rahaliste vahendite kujul) selleks, et luua eestkostjate võrgustikku või alternatiivina korraldada ise psüühiliste erivajadustega inimeste kogukonda lõimumiseks vajalikke üritusi. Eelnimetatu elluviimiseks on tarvis täiendavat ressurssi riigi ja kogu ühiskonna poolt. KOV töötajatel on olemas valmidus osalemaks võrgustikutöös, et anda oma parim panus teenuste arendamisel ja lähedaste toetamisel ja juhendamisel.
Koostöö Hea Tava ja võrgustikutöö juurutamise juhendmaterjal on tutvustatud ja üle antud HKT teenuste arendusjuhile. Koostöö Hea Tava saab osaks HKT uuest strateegiast, täpsem info HKT teenuste arendusjuhilt.
Projekti juurutamine ja järjepidevuses hoidmine ei ole paraku projekti liikmete võimuses. Loodame et Koostöö Hea Tava saab igapäevasek töövahendiks ning võrgustikutöö rakendub oma parimal moel.
Loodame et järgmised ELU grupid leiavad endas soovi ja indu meie alustatut vajadusel täiustada ja arendada nign seeläbi parendada üiskonda tervikuna.
Võimalusel, mis eeldab HKT nõusolekut ja valmisolekut, võib juhtrolli anda ka vabatahtlikule organisatsioonile (MTÜ, seltsing, noorte ühing) ent sel juhul on vajalik HKT nõusolek, et tagada turvalisus ja seaduslikkus ühingu toimimisel.
Puuduvad võrgustiku loomise eestvedajad – ühiskond vajab rohkem aktiivseid füüsilisest isikust eestkostjaid, kes oleksid valmis projekti edasi viima. KOV-il ega HKT töötajatel ei ole piisavalt ressursse (aja ega rahaliste vahendite kujul) selleks, et luua eestkostjate võrgustikku või alternatiivina korraldada ise psüühiliste erivajadustega inimeste kogukonda lõimumiseks vajalikke üritusi. Eelnimetatu elluviimiseks on tarvis täiendavat ressurssi riigi ja kogu ühiskonna poolt. KOV töötajatel on olemas valmidus osalemaks võrgustikutöös, et anda oma parim panus teenuste arendamisel ja lähedaste toetamisel ja juhendamisel.
Koostöö Hea Tava ja võrgustikutöö juurutamise juhendmaterjal on tutvustatud ja üle antud HKT teenuste arendusjuhile. Koostöö Hea Tava saab osaks HKT uuest strateegiast, täpsem info HKT teenuste arendusjuhilt.
Projekti juurutamine ja järjepidevuses hoidmine ei ole paraku projekti liikmete võimuses. Loodame et Koostöö Hea Tava saab igapäevasek töövahendiks ning võrgustikutöö rakendub oma parimal moel.
Loodame et järgmised ELU grupid leiavad endas soovi ja indu meie alustatut vajadusel täiustada ja arendada nign seeläbi parendada üiskonda tervikuna.