“Koostöö Hea Tava” järgi loodud võrgustik:
- pakub tuge ning teadmiste ja kogemuste jagamise võimalust eestkostjate ja lähedaste hulgas;
- võimaldab eestkostjatel ja lähedastel aktiivselt panustada eestkostetavate ellu;
- tegevuste kaudu on võimalik tõsta elanike autonoomiat, enesemääratlemise taset ning paremat kogukonda lõimumist.
“Koostöö Hea Tava” sihtgrupp on seega AS Hoolekandeteenused (edaspidi HKT) Paldiski ja Keila kodude füüsilisest ja juriidilisest isikust eestkostjad ning lähedased, kes hakkavad olema võrgustiku liikmed. Samuti on sihtrühm HKT Paldiski ja Keila kodude elanikud, kelle elukvaliteedi parandamine on võrgustiku loomise eesmärk.
“Koostöö Hea Tava” saavad järgida kõikide HKT elanike lähedased ning eestkostjad. Selleks on HKT-l võimalus luua piirkondade põhised võrgustikud: Harju piirkond, Kesk-Lõuna piirkond, Lääne piirkond ja Viru piirkond.
HKT vastutusel on “Koostöö Hea Tava” juurutamine oma kodudes, oma töötajate ning Keila ja Paldiski kodu eestkostjate ja asjast huvitatud lähedaste informeerimine, võrgustiku loomise initsieerimine ja soodustamine, vajadusel sekkumine võrgustiku töösse.
Informeerimine ja esmase kohtumise korraldamine
Kasutades olemasolevaid infokanaleid (nt uudiskiri, HKT koduleht) pöördub HKT Paldiski ja Keila kodu personali ning eestkostjate ja lähedaste poole tutvustades uut “Koostöö Hea Tava” ning võimalusel saadab dokumendi esialgseks tutvumiseks. “Koostöö Hea Tava” antakse uuele kliendile tutvumiseks üheskoos HKT erihoolekandeteenuste osutamise üldtingimustega, ning seda on vajalik teha enne teenuse osutamise lepingu sõlmimist.
“Koostöö Hea Tava” on lähedastele ja eestkostjatele kättesaadav nii elektroonilisel kujul kui ka paberkandjal. Elektroonilisel kujul on dokument kättesaadav HKT kodulehel, saadetud eestkostja või lähedase e-postile koos teiste teenusele asumisega seotud dokumentidega. Paberkandjal on võimalik saada “Koostöö Head Tava” konkreetsest HKT kodust, kus elanik on teenusel.
Kui HKT personalil ning eestkostjatel on olnud võimalus dokumendiga iseseisvalt tutvuda, kutsutakse kokku vabas vormis kohtumine (nt ümarlaud), mille käigus on võimalik selgitada nii HKT personalile kui ka eestkostjatele “Koostöö Hea Tava”:
Põhimõtteid: Koostöö Heas Tavas on sõnastatud ühised väärtused, koostööpõhimõtted ja eesmärgid, mille poole HKT Paldiski ja Keila kodude töötajad koostöös eestkostjate ja lähedastega püüdlevad.
Eesmärki: HKT kodude eestkostjaid ja lähedasi ühendab tugev koostöövõrgustik, mis liidab, toetab ning jõustab eestkostjaid ja lähedasi, samuti on võrgustik toetav koostööorganisatsioon HKT kodudele, mis aitab rikastada elanike tegevusi.
Vajadust: HKT töötajate koormuse vähenemine ja koostöövõrgustiku liikmete vaheline toetus.
Kasu, mida erinevad osapooled saavad:
Elanike eestkostjad ja lähedased- rõõmude ja murede koondamine, kogemuste jagamine ning ühiselt võimalike lahenduste leidmine.
HKT töötajad saavad endale koostöövõrgustiku näol toetajad, kelle abiga korraldada näiteks ühisüritusi, leida elanikele sobivaid tegevusi.
Elanikud tunnevad end olulisena ning ühiskonna täisväärtusliku liikmena.
Sellega kaasnevaid muutusi ja võimalusi:
Eestkostjad ja lähedased mõistavad eestkoste sisu ning nende võimalusi elanike igapäevaelus kaasa rääkimisel.
HKT töötajad saavad uusi ideid elanike päeva sisustamiseks. Samuti tekib neil võimalus vajadusel arutada koostöövõrgustikuga tekkinud küsimuste üle. Juhtkond saab endale usaldusväärse võrgustiku, kellega arutada võimalike küsimusi.
Elanike elu muutub mitmekülgsemaks, sest nende lähedastele ja eestkostjatele on antud võimalus kaasarääkimiseks.
Tegevused
- HKT leiab võimaluse kohtumise korraldamiseks, leides kohtumiseks sobivad ruumid, planeerides kohtumise ülesehituse ning korralduse.
- HKT pakub võimaluse eestkostjatele ja elanike lähedastele osaleda koostöövõrgustiku esimesel kohtumisel. HKT esitab esimese võimaliku kohtumise kuupäeva, koha ja kellaaja elaniku eestkostjatele ja lähedastele, selgitab kohtumise ülesehitust, käsitletavaid teemasid ning kirjeldab veelkord koostöövõrgustiku vajalikkust elaniku igapäevaelu parendamiseks. Kutsete väljasaatmine peaks toimuma aegsasti, samuti tuleks kasutada eelregistreerimist, et oleks võimalik kohtumist planeerida.
- Peale kutse saatmist on oluline eestkostjaid ja lähedasi motiveerida kohtumisel osalemiseks selgitades koostöövõrgustiku olulisust ja vajadust elanike paremaks heaolu tagamiseks.
Esmane kohtumine ja võrgustiku loomine
Võrgustiku loomise initsiatiivi algatab HKT ning esmase sammu võrgustiku loomiseks teeb HKT läbi “Koostöö Hea Tava” jagamise eestkostjatele ja elanike lähedastele. HKT peaks samuti kaasama võimalusi vabatahtlikke väljaspool oma organisatsiooni. Selleks sobivad hästid teised heategevusega tegelevad vabaühendused.
Esimesel kohtumisel saavad eestkostjad ja lähedased omavahel tutvuda ning vahetada kontakte. HKT esindaja ning kohtumise läbiviija saab tutvustada asutuse poolset nägemust, soove ning kaardistada ka lähedaste ja eestkostjate poolseid murekohti ning ootuseid. Esmasel kohtumisel tuleks kokku leppida koostöövõrgustiku koosolekute sagedused ning suhtlemiskanalid. Kaardistada tuleks võrgustikuliikmete pädevused.
Esimese kohtumise lõpus tuleks kokku leppida koostöövõrgustiku uue kohtumise aeg ja koht. Võrgustikuliikmete tundmaõppimisel ning piisava aktiivsuse ülesnäitamisel võiks valida liikmete hulgast eestvedaja, kes korraldaks järgmisi kohtumisi, suhtleks koostöövõrgustiku liikmete nimel HKT esindajate ning töötajatega. Võrgustiku eestvedaja peab olema digipädev selleks, et oleks võimalik luua eestkostjate ja lähedaste jaoks sobiv virtuaalkeskkond suhtlemiseks ning informatsiooni edastamiseks.
Võrgustikutöö
Kuna ühe või kahe kodu aktiivsete eestkostjate ja lähedaste hulk ei pruugi olla väga suur, on ettepanek moodustada piirkondade põhiseid võrgustikke, mis ühendavad mitme kodu eestkostjaid ja lähedasi.
Kuigi võrgustiku algataja on HKT, peab loodud võrgustik olema isetoimiv mehhanism. Sellegipoolest peab võrgustiku edukaks toimimiseks hoidma HKT võrgustikul silma peal ning aktiivsuse vähenemise märkamise korral võtma ette meetmeid võrgustiku liikmete turgutamiseks (koosolekud, ettepanekud). Samas tuleb vältida ülemäärast sekkumist, kuna peab säilitama võimaluse eestkostjatel ja lähedastel organiseerida võrgustiku tööd nende jaoks mugaval ja vajalikul moel. HKT roll on selles osas pigem suunav ja toetav.
Fookusgrupi intervjuu tulemused viitasid sellele, et juriidilisest isikust eestkostjad on valmis toetama, panustama ning jagama võrgustikus vajalikke teadmisi, kuid ressursside nappuse tõttu ei ole neil võimalik olla võrgustiku eestvedaja. Seega kohalikku omavalitsust on võimalik kaasata siis, kui võrgustik on loodud ning selle eestvedajad paigas.
Võrgustikutöö organiseerimine (HKT-le, füüsiliste eestkostjatele aktivistidele abiks):
Moodustage töögrupp (füüsilisest isikust eestkostjatest vabatahtlikke), mis aitab võrgustiku programmi kavandamisel ja organiseerimisel.
Alustage varakult planeerimist.
Määrake kindlaks korraldamise ajakava: mis ajaks peaksid olema kokku lepitud: esinejad, ettekannete sisu, vestlusgruppide korraldus, ajakava jm.
Kuna võrgustikutöö on osalejatele tihti lisatööks, tuleb kohtumiste ajakavast kinni pidada, et osalejatele mitte tüli teha ning sel põhjusel võrgustikku lõhkuda.
Teavitage ka kohalikku meediat piirkondliku võrgustiku loomisest ja jagage positiivseid kogemusi.
Võrgustikutöö koordineerimine
Võrgustike koordineerimine on aeganõudev ning eeldab vastavate kompetentside olemasolu. Seega tuleb võrgustiku koordineerimiseks leida füüsilisest eestkostjatest vabatahtlikud, kellel on soov, vastavad kompetentsid ja ajaressursid, et tekitada pädev strukturaalne võrgustik.
Võrgustiku koordinaatori ülesanded:
Võrgustiku töögrupi kohtumiste organiseerimine (nt. õigeaegselt kutsete väljasaatmine, dokumentatsioon)
Võrgustikuliikmete terviklik kaasamine)
Kohtumiste tulemuste koondamine ja levitamine
Kokkulepete elluviimise edukuse jälgimine
Võrgustiku edu faktorid
Võrgustiku käivitamine ja arendamine eeldab selgelt määratletud eesmärki, usaldusväärset koordineerimist ja info vahendamist. Võrgustikus osalejate jaoks peab see töö olema mõistliku mahuga ja kasulik, sest nad panustavad oma aega ja ressursse üldjuhul muu töö kõrvalt.
Edu saavutamiseks tuleb luua ühised eesmärgid, millest saavad kasu kõik osapooled. Suhtlemine peaks olema austav, usaldusväärne. Edukale koostöövõrgustiku toimimisele annab aluse informatsiooni liikumine kõigi osapoolte vahel ning tagada pidev ühenduse pidamine, et võrgustik oleks aktiivne ja ei laguneks.
Võrgustikuliikmetel on võimalus otsida HKT-ga läbirääkimisel teisigi koostöövõimalusi. HKT ülesandeks on jälgida, et koostöövõrgustiku liikmed oleksid aktiivsed ning võrgustikutöö toimiks. Kui võrgustik muutub passiivseks, siis HKT peab uurima passiivsuse põhjuseid ning vajadusel liikmeid motiveerima võrgustikuga jätkamiseks.
Võrgustike hindamine
Võrgustike hindamise põhieesmärkideks on pidev areng, osalejate motiveerimine ja konfliktide lahendamine. Hinnatakse võrgustikes elluviidud tegevuste mõju, edukust ja kvaliteeti. Üheks suurimaks väljakutseks on määratleda õiged tulemusindikaatorid. Kuna võrgustike loomise peaeesmärgiks on võrgustike arendus, tuleks võrgustikutööd hinnata lihtsate ja aega säästvate meetoditega.
Allolev metoodika kombineerib lihtsad hindamise ja analüüsi protseduurid:
- Suuline tagasiside kogumine koosoleku lõpus
- Kirjalikud küsitlused võrgustiku kohtumiste lõpetamisel
- Pistelised telefonikõned
- Helistamine, kui huvigrupp ei tule kohale
- Tugevuste ja nõrkuste analüüs
Enesehinnanguks ja kvaliteedi tagamiseks on olulised järgnevad tulemusnäitajad:
- Võrgustiku eesmärkide saavutatus
- Võrgustiku eesmärkidega samastumine
- Võrgustiku keskkonna sobivus
- Planeerimise täpsus
- Kommunikatsiooni piisavus
- Läbipaistvus
- Usaldus
- Saadud kasu
- Võrgustiku liikmete pädevus
- Võrgustiku koordineerimise tase
- Võrgustiku info liikumise tase
- Teadlikkuse tõus
- Võrgustiku jätkusuutlikkus
Selliseid mõõdetavaid tulemusnäitajaid hinnatakse vastava vajaduse tekkimisel, kuid vähemalt kord aastas. Selleks võib kasutada lihtsat ja anonüümset küsitlust.
Analüüsimiseks võib kasutada näiteks järgnevaid küsimusi:
- Kas kõik võrgustiku eesmärgid on plaanitud moel saavutatud?
- Milliseid eesmärke ei saavutatud ja miks?
- Kas on puudu mõni osapool, kes on vastava eesmärgi saavutamiseks vajalik?
- Kas kõik olulised võrgustiku liikmed, huvilised on endiselt võrdselt kaasatud?
- Kas üksikute võrgustiku liikmete jaoks on võrgustikust saadav kasu vähenenud? Kas võrgustiku liikmete huvid on muutunud?
- Kas võrgustik on saavutanud märkimisväärset edu?
- Kas see edu on kõikide võrgustiku liikmete jaoks sama oluline?
Allikas: http://www.regionen-mit-peb.de/netzwerkarbeit/netzwerkmanagement/dokumentation-evaluation/