Eelkõige oli meie teema seotud sotsiaalteadusega, ent samal ajal läbipõimunud ka filosoofia, psühholoogia, pedagoogikaga.
Kasvatusteadused ja andragoogika aitasid meil teemas paremini mõista inimest ja maailma tema ümber, väärtusi ja ideaale, mõista inimese tegude põhjust, projekti teostamiseks võtsime siit kaasa hea analüüsimis- ja kirjutamisoskuse. Molekulaarne biokeemia ja ökoloogialt oleme juurde õppinud süsteemsust, mis abistab meid ka erinevate uuringutega töötamisel. Sotsiaaltöötajad olid seotud projekti fookuse välja töötamisega. Seega siit saime töö suuna ning idee eesmärgiks, ehk mida me projekti lõpus saavutada soovisime ning juhendasid projekti läbimisel teiste erialade üliõpilasi.
Tagasisidestamine üliõpilastelt:
Carolina Daineka (andragoogika)
Projekti eesmärgid resoneerusid minu väärtustega – on soov aidata inimesi. Enne projekti oli väga väike kokkupuude erivajadustega inimestega, kuid oli soov antud valdkonna kohta rohkem sisulist informatsiooni ning ka praktilist kogemust saada. Eelnimetatud eesmärgid said täidetud. Projekt on pakkunud ootamatuid väljakutseid, mille lahendamise oskus kindlasti tulevikus rakendust leiab. Suurima õpikogemuse andsid elukogenud meeskonnaliikmed, kes näitasid üles tõhusaid projekti organiseerimise oskusi.
Yana Baburina (kasvatusteadused)
Erivajadustega inimeste probleemid on mind alati kõnetanud, sest juba lapsepõlves on mul endal nendega kogemusi. Pärast bakalaureusekraadi omandamist töötasin mõnda aega koolis väikeklassis ja koguaeg oli mul küsimus, mis saab edasi ühe erivajadustega lapse elus? Kes nendega tegeleb ja mis saab neist siis, kui nende vanemad peaksid varem surema? Antud projekt andis mulle võimalusi leida mu küsimustele vastuseid, sain aru, kuidas toimib eestkostja ja erihooldekodu koostöö erivajaduste inimeste abiks, mis puudused on selles praeguses süsteemis ja kuidas me saaksime meie rühmatööga muuta olukorda.
Regina Habilainen (molekulaarbiokeemia ja ökoloogia)
Tunnen huvi igasuguste neuroloogiliste ja psüühiliste haiguste/häirete vastu, kuid kõik teadmised olen omandanud teadusartiklite kaudu ning praktiline kogemus erivajadustega inimestega ja nende eestkostjatega puudub. Antud projektis on hea võimalus näha, kuidas selles valdkonnas asjad tegelikult toimivad, mis osas esineb puuduseid ja mismoodi saaksin panustada probleemide lahendamisele.
Projekti käigus õppisin, kui vähe eelteadmisi mul teema kohta tegelikult oli, seega sain väga palju uut ja tähtsat informatsiooni nii eestkostjate kui ka eestkostetavate elu kohta.
Anu Kaiv (sotsiaaltöö)
Õpin TÜ sotsiaaltöö magistriõppe esimesel kursusel. Liitusin antud projektiga, kuna saan siin enda teadmisi ja töökogemusi rakendada psüühilise erivajadustega inimeste veelgi paremaks integreerimiseks ühiskonda. Eestkostjad ja läehdased on see tugivõrgustik, kes saab toetada ja jõustada psüühilise erivajadusega inimest, samuti vajavad ka eestkostjad ise tuge ja teadmisi tulemaks parimal moel enda rollis toime.
Antud projekt õpetas mind nägema ja õppima tundma eestkostjate rolli olulisust, ka psüühilise erivajadustega inimeste teenuste ja ühiskonda lõimumise korraldamist ning see oli ka hea võimalus õppida tundma TLÜ teiste erialade magistrante.
Kati Narusberg (sotsiaaltöö)
Olen omandamas sotsiaaltöö magistrikraadi Tallinna Ülikooli esimesel kursusel. Antud projekt tundus minu jaoks huvitav, sest saan siin kasutada enda praktilist töökogemust eestkostespetsialistina ning eelnevaid kogemusi psüühilise erivajadustega inimestega töötamisel. Oma töös olen märganud, et eestkostest teatakse vähe ning eestkostetavate elukorraldus võib tänu teadmiste ja aja puudusele jääda üksluiseks. Projektis osaledes annan enda panuse eestkostel olevate inimeste igapäevaelu kvaliteedi tõstmisel.
Merike Ramot (sotsiaaltöö)
Olen sotsiaaltöö magistrant. Et kogukonnapõhine toetus psüühilise erivajadusega inimestele toimiks, seda nii õppimise, elamise, vaba aja, töötamise kui ka muudes eluvaldkondades, peavad erinevad valdkonnad, sh sotsiaal-, tervishoiu-, haridus- ja justiitsvaldkond tegema koostööd. Just selle projektiga liitudes olin huvitatud lahenduste leidmiseks kuidas kliendi eestkostja ja lähedased saavad suuremal määral osaled erihooldekodus elavate psüühilise erivajadusega inimeste integreerimisel ühiskonda.
Antud projekti käigus omandasin uusi ITK oskusi ning sain rohkelt lihvida juba olemasolevaid projektijuhtimise kogemusi.
Kasvatusteadused ja andragoogika aitasid meil teemas paremini mõista inimest ja maailma tema ümber, väärtusi ja ideaale, mõista inimese tegude põhjust, projekti teostamiseks võtsime siit kaasa hea analüüsimis- ja kirjutamisoskuse. Molekulaarne biokeemia ja ökoloogialt oleme juurde õppinud süsteemsust, mis abistab meid ka erinevate uuringutega töötamisel. Sotsiaaltöötajad olid seotud projekti fookuse välja töötamisega. Seega siit saime töö suuna ning idee eesmärgiks, ehk mida me projekti lõpus saavutada soovisime ning juhendasid projekti läbimisel teiste erialade üliõpilasi.
Tagasisidestamine üliõpilastelt:
Carolina Daineka (andragoogika)
Projekti eesmärgid resoneerusid minu väärtustega – on soov aidata inimesi. Enne projekti oli väga väike kokkupuude erivajadustega inimestega, kuid oli soov antud valdkonna kohta rohkem sisulist informatsiooni ning ka praktilist kogemust saada. Eelnimetatud eesmärgid said täidetud. Projekt on pakkunud ootamatuid väljakutseid, mille lahendamise oskus kindlasti tulevikus rakendust leiab. Suurima õpikogemuse andsid elukogenud meeskonnaliikmed, kes näitasid üles tõhusaid projekti organiseerimise oskusi.
Yana Baburina (kasvatusteadused)
Erivajadustega inimeste probleemid on mind alati kõnetanud, sest juba lapsepõlves on mul endal nendega kogemusi. Pärast bakalaureusekraadi omandamist töötasin mõnda aega koolis väikeklassis ja koguaeg oli mul küsimus, mis saab edasi ühe erivajadustega lapse elus? Kes nendega tegeleb ja mis saab neist siis, kui nende vanemad peaksid varem surema? Antud projekt andis mulle võimalusi leida mu küsimustele vastuseid, sain aru, kuidas toimib eestkostja ja erihooldekodu koostöö erivajaduste inimeste abiks, mis puudused on selles praeguses süsteemis ja kuidas me saaksime meie rühmatööga muuta olukorda.
Regina Habilainen (molekulaarbiokeemia ja ökoloogia)
Tunnen huvi igasuguste neuroloogiliste ja psüühiliste haiguste/häirete vastu, kuid kõik teadmised olen omandanud teadusartiklite kaudu ning praktiline kogemus erivajadustega inimestega ja nende eestkostjatega puudub. Antud projektis on hea võimalus näha, kuidas selles valdkonnas asjad tegelikult toimivad, mis osas esineb puuduseid ja mismoodi saaksin panustada probleemide lahendamisele.
Projekti käigus õppisin, kui vähe eelteadmisi mul teema kohta tegelikult oli, seega sain väga palju uut ja tähtsat informatsiooni nii eestkostjate kui ka eestkostetavate elu kohta.
Anu Kaiv (sotsiaaltöö)
Õpin TÜ sotsiaaltöö magistriõppe esimesel kursusel. Liitusin antud projektiga, kuna saan siin enda teadmisi ja töökogemusi rakendada psüühilise erivajadustega inimeste veelgi paremaks integreerimiseks ühiskonda. Eestkostjad ja läehdased on see tugivõrgustik, kes saab toetada ja jõustada psüühilise erivajadusega inimest, samuti vajavad ka eestkostjad ise tuge ja teadmisi tulemaks parimal moel enda rollis toime.
Antud projekt õpetas mind nägema ja õppima tundma eestkostjate rolli olulisust, ka psüühilise erivajadustega inimeste teenuste ja ühiskonda lõimumise korraldamist ning see oli ka hea võimalus õppida tundma TLÜ teiste erialade magistrante.
Kati Narusberg (sotsiaaltöö)
Olen omandamas sotsiaaltöö magistrikraadi Tallinna Ülikooli esimesel kursusel. Antud projekt tundus minu jaoks huvitav, sest saan siin kasutada enda praktilist töökogemust eestkostespetsialistina ning eelnevaid kogemusi psüühilise erivajadustega inimestega töötamisel. Oma töös olen märganud, et eestkostest teatakse vähe ning eestkostetavate elukorraldus võib tänu teadmiste ja aja puudusele jääda üksluiseks. Projektis osaledes annan enda panuse eestkostel olevate inimeste igapäevaelu kvaliteedi tõstmisel.
Merike Ramot (sotsiaaltöö)
Olen sotsiaaltöö magistrant. Et kogukonnapõhine toetus psüühilise erivajadusega inimestele toimiks, seda nii õppimise, elamise, vaba aja, töötamise kui ka muudes eluvaldkondades, peavad erinevad valdkonnad, sh sotsiaal-, tervishoiu-, haridus- ja justiitsvaldkond tegema koostööd. Just selle projektiga liitudes olin huvitatud lahenduste leidmiseks kuidas kliendi eestkostja ja lähedased saavad suuremal määral osaled erihooldekodus elavate psüühilise erivajadusega inimeste integreerimisel ühiskonda.
Antud projekti käigus omandasin uusi ITK oskusi ning sain rohkelt lihvida juba olemasolevaid projektijuhtimise kogemusi.