Töö protsess
ELU aine esimene kohtumine toimus 15.02.2022, mille käigus moodustusid grupid. Peale tutvumist valisime teema, millega järgmise nelja kuu jooksul tegelesime. Meie grupi teemaks valisime kuidas ja kas kaasata eestkostjaid psüühilise erivajadusega inimeste integreerimisel kogukonda.
Grupitöö teema kujunemine
Paljud eestkostjad on oma eestkostetavatele võõrad sest kohaliku omavalitsuse jaoks on eestkostjana kellegi esindamine üheks tööülesandeks ning puudub isiklik ja emotsionaalne seotus.
Erle Eenmaa poolt 2021 aastal koostatud magistritöö tõi välja järgmist: Eestis läbiviidud uuring kinnitab et juriidilised eestkostjad täidavad oma otseseid ülesaindeid üldiselt hästi (st. on oma rollist teadlikumad), ent kaasamine psüühilise erivajadusega inimeste igapäevaelu puudutavates küsimustes on nõrk ning seda füüsilise distantsi ja isikliku kontakti puudumise tõttu.
Füüsilisest isikust eestkostjad seevastu ei mõista seadusest tulenevaid kohustusi ning omavad raskusi nende täitmisel.
Eestkostjate ja teenuse osutaja vahelised mured saavad alguse kommunikatsiooni probleemidest. Eksiarvamuste teke on seotud eestkostjate hirmude, erinevate ootuste ja HKT reeglite ja kodukorra mitte tundmisega. Üsna töö alguses laiendasime grupitööse ka elanike lähedased, kui oluline ressurss.
Kes on eestkostja?
Erivajadusega inimesele määrab kohus tema õiguslike, rahaliste ja muude huvide kaitseks eestkostja, seda ulatuses kus inimese enda toimetulek ei ole piisav. Eestkostjaks võib olla inimese enda lähisugulane- ehk füüsilisest isikust eestkostja või kohalik omavalitsus ehk juriidiline eestkostja (edaspidi KOV).
Eestkostja peamiseks ülesandeks on eestkostetava varaliste õiguste ja huvide kaitse ning esindamine, näiteks dokumentide uuendamine/taotlemine jne.
Muuhulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid.
Fookusgrupi intervjuud
Kõige olulisema suunise meie tööle andis fookusgrupi intervjuude läbiviimine.
Fookusgrupi valimi ja kontaktandmededastas grupile HKT Keila ja Paldiski kodude tiimijuht Erle Eenmaa.
Valimi jaotasime kahte gruppi vastavalt juriidilised eestkostjad ja eestkostjad, kes on elanikuga sugulussidemets.
HKT (Keila ja Paldiski kodude) elanike eestkostjatega viidi läbi fookusgrupi intervjuud eraldi vastavalt sellele kas eestkostja oli lähedane või kohaliku omavalitsuse töötaja.
Intervjuude läbiviimine toimus Zoom keskkonnas ja telefoni teel. Intervjuud salvestati ning salvestisi kasutati intervjuude analüüsiks, mille järel need hävitati. Intervjueeritavate isikuandmetest säilitati ja avalikustati vaid seotus elanikuga.
Intervjuu baseerus suunatud vestlusel, kus olime seadnud endale eesmärgi, millist infot intervjuu käigus soovime teada saada.
Tulemuste analüüs
Juriidilisest isikust eestkostjad (KOV) leidsid, et võrgustik peaks olema loodud ennekõike füüsilisest isikust eestkostjate (elanikuga sugulussidemetes olevad jaoks selleks, et neid toetada. Võrgustikus võivad olla ka KOV esindajad, kuid nad ei ole võrgustiku eestvedajad. Võrgustiku algatajad peaksid olema aktiivsed ja digipädevad füüsilisest isikust eestkostjad. Võrgustik võiks pakkuda sellist tuge nagu õpetamine (nt dokumentide vormistamine) ja ühiste ürituste korraldamine. KOV on valmis panustama, kuid ei soovi olla eestvedaja rollis ajanappuse tõttu.
Üks füüsilisest isikust eestkostja ei näidanud üles suurt huvi või vajadust eestkostjate koostöövõrgustiku vastu, kuna saab ise kohustusliku piisaval tasemel hakkama ning on võimeline hankima vastavat informatsiooni hoolekandeteenuselt. Leidis, et arendavaid tegevusi eestkostetavale võiks pakkuda rohkem kodu ise. Samas oli intervjuust märgata, et kõikide kohustustega siiski piisaval tasemel hakkame ei saada.
Teine füüsilisest isikust eestkostja oleks valmis osalema vabatahtlikuna, kuid ootab HKT poolset kutsumist ja ettepanekut. Toetava võrgustiku loomine Hea Tava alusel on tema arvates hea idee. Nii nagu KOV rõhutas, et on tarvis algteadmisi arvuti kasutamisest.
Intervjuude käigus selgus, et võrgustikutöö toimimiseks suurimaid väljakutseid võib edaspidi saada digipädevus. Kuna võrgustikutöö saab toimuda kõige efektiivsemalt just interneti keskkonnas. Ürituste ja tegevuste organiseerimiseks ja omavaheliseks suhtelmiseks ja toetamiseks on vajalik operatiivsus ja kiire reageerimine.
Lahendus
Läbi intervjuude ja teemaga tutvumise jõudsime tulemuseni, et koostöös peitub jõud ning vaid kõiki osapooli liites on võimalik panustada elanike elukorralduslike muudatuste saavutamiseks. Seetõttu tegime ettepaneku koostada Koostöö Hea Tava ning lähedasi ja eestkostjaid siduv võrgustik.
Koostöö Hea Tava toetab ja aitab mõista eestkostja rolli, aitab leida koostöövõimalusi eestkostetavate elu toetamiseks ja rikastamiseks.
Lisaks on loodud eestkostjaid koondav ja siduv võrgustik, mille eesmärk on toetav, innustav ning kaasav.
Läbi Koostöö Hea Tava ja võrgustikutöö saab tugevdada kolme osapoolt- kõige tähtsam on klient, kelle paremaks igapäevaeluks neid toiminguid tehakse ja lisaks tugevneb side eestkostjate ja HKT vahel.
Miks on oluline kuuluda eestkostjate ja lähedaste koostöövõrgustikku?
Koostöövõrgustikus koondame rõõme ja muresid, saame jagada kogemusi ja leida koos lahendusi. Koos on meil rohkem tarkust ja ressurssi olla eestkostja ja lähedase rollis efektiivsemad.
Koos saame olla toeks meie kodudele elanikele. Panustada igapäevelu toimimisse ja ühisürituste korraldamisel ning koduväliste ürituste organiseerimisel. Aitame ühiselt tähistada pühi ja tähtpäevi. Oleme enda lähedase ja eestkostetava jaoks olemas ning aitame neil tunda ennast olulisena, turvalisena ning ühiskonna täisväärtusliku liikmena.
Koostöövõrgustiku kaudu saame osaleda vajalikel koolitustel. Arutleda ning jagada informatsiooni eestkostja rolli ning eestkostjaid ja lähedasi jõustavatel ning toetavatel teemadel. Viime läbi regulaarseid kohtumisi, vestlusringe ning ühisüritusi.
Koostöövõrgustik on lähedaste ja eestkostjate suhtluskanal, võrgustikul on ühine inforuum, mis on loodud eesmärgipäraselt - jagada olulist infot, kogemusi ning teadmisi vahetult ja operatiivselt.
Grupitöö teema kujunemine
Paljud eestkostjad on oma eestkostetavatele võõrad sest kohaliku omavalitsuse jaoks on eestkostjana kellegi esindamine üheks tööülesandeks ning puudub isiklik ja emotsionaalne seotus.
Erle Eenmaa poolt 2021 aastal koostatud magistritöö tõi välja järgmist: Eestis läbiviidud uuring kinnitab et juriidilised eestkostjad täidavad oma otseseid ülesaindeid üldiselt hästi (st. on oma rollist teadlikumad), ent kaasamine psüühilise erivajadusega inimeste igapäevaelu puudutavates küsimustes on nõrk ning seda füüsilise distantsi ja isikliku kontakti puudumise tõttu.
Füüsilisest isikust eestkostjad seevastu ei mõista seadusest tulenevaid kohustusi ning omavad raskusi nende täitmisel.
Eestkostjate ja teenuse osutaja vahelised mured saavad alguse kommunikatsiooni probleemidest. Eksiarvamuste teke on seotud eestkostjate hirmude, erinevate ootuste ja HKT reeglite ja kodukorra mitte tundmisega. Üsna töö alguses laiendasime grupitööse ka elanike lähedased, kui oluline ressurss.
Kes on eestkostja?
Erivajadusega inimesele määrab kohus tema õiguslike, rahaliste ja muude huvide kaitseks eestkostja, seda ulatuses kus inimese enda toimetulek ei ole piisav. Eestkostjaks võib olla inimese enda lähisugulane- ehk füüsilisest isikust eestkostja või kohalik omavalitsus ehk juriidiline eestkostja (edaspidi KOV).
Eestkostja peamiseks ülesandeks on eestkostetava varaliste õiguste ja huvide kaitse ning esindamine, näiteks dokumentide uuendamine/taotlemine jne.
Muuhulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid.
Fookusgrupi intervjuud
Kõige olulisema suunise meie tööle andis fookusgrupi intervjuude läbiviimine.
Fookusgrupi valimi ja kontaktandmededastas grupile HKT Keila ja Paldiski kodude tiimijuht Erle Eenmaa.
Valimi jaotasime kahte gruppi vastavalt juriidilised eestkostjad ja eestkostjad, kes on elanikuga sugulussidemets.
HKT (Keila ja Paldiski kodude) elanike eestkostjatega viidi läbi fookusgrupi intervjuud eraldi vastavalt sellele kas eestkostja oli lähedane või kohaliku omavalitsuse töötaja.
Intervjuude läbiviimine toimus Zoom keskkonnas ja telefoni teel. Intervjuud salvestati ning salvestisi kasutati intervjuude analüüsiks, mille järel need hävitati. Intervjueeritavate isikuandmetest säilitati ja avalikustati vaid seotus elanikuga.
Intervjuu baseerus suunatud vestlusel, kus olime seadnud endale eesmärgi, millist infot intervjuu käigus soovime teada saada.
Tulemuste analüüs
Juriidilisest isikust eestkostjad (KOV) leidsid, et võrgustik peaks olema loodud ennekõike füüsilisest isikust eestkostjate (elanikuga sugulussidemetes olevad jaoks selleks, et neid toetada. Võrgustikus võivad olla ka KOV esindajad, kuid nad ei ole võrgustiku eestvedajad. Võrgustiku algatajad peaksid olema aktiivsed ja digipädevad füüsilisest isikust eestkostjad. Võrgustik võiks pakkuda sellist tuge nagu õpetamine (nt dokumentide vormistamine) ja ühiste ürituste korraldamine. KOV on valmis panustama, kuid ei soovi olla eestvedaja rollis ajanappuse tõttu.
Üks füüsilisest isikust eestkostja ei näidanud üles suurt huvi või vajadust eestkostjate koostöövõrgustiku vastu, kuna saab ise kohustusliku piisaval tasemel hakkama ning on võimeline hankima vastavat informatsiooni hoolekandeteenuselt. Leidis, et arendavaid tegevusi eestkostetavale võiks pakkuda rohkem kodu ise. Samas oli intervjuust märgata, et kõikide kohustustega siiski piisaval tasemel hakkame ei saada.
Teine füüsilisest isikust eestkostja oleks valmis osalema vabatahtlikuna, kuid ootab HKT poolset kutsumist ja ettepanekut. Toetava võrgustiku loomine Hea Tava alusel on tema arvates hea idee. Nii nagu KOV rõhutas, et on tarvis algteadmisi arvuti kasutamisest.
Intervjuude käigus selgus, et võrgustikutöö toimimiseks suurimaid väljakutseid võib edaspidi saada digipädevus. Kuna võrgustikutöö saab toimuda kõige efektiivsemalt just interneti keskkonnas. Ürituste ja tegevuste organiseerimiseks ja omavaheliseks suhtelmiseks ja toetamiseks on vajalik operatiivsus ja kiire reageerimine.
Lahendus
Läbi intervjuude ja teemaga tutvumise jõudsime tulemuseni, et koostöös peitub jõud ning vaid kõiki osapooli liites on võimalik panustada elanike elukorralduslike muudatuste saavutamiseks. Seetõttu tegime ettepaneku koostada Koostöö Hea Tava ning lähedasi ja eestkostjaid siduv võrgustik.
Koostöö Hea Tava toetab ja aitab mõista eestkostja rolli, aitab leida koostöövõimalusi eestkostetavate elu toetamiseks ja rikastamiseks.
Lisaks on loodud eestkostjaid koondav ja siduv võrgustik, mille eesmärk on toetav, innustav ning kaasav.
Läbi Koostöö Hea Tava ja võrgustikutöö saab tugevdada kolme osapoolt- kõige tähtsam on klient, kelle paremaks igapäevaeluks neid toiminguid tehakse ja lisaks tugevneb side eestkostjate ja HKT vahel.
Miks on oluline kuuluda eestkostjate ja lähedaste koostöövõrgustikku?
Koostöövõrgustikus koondame rõõme ja muresid, saame jagada kogemusi ja leida koos lahendusi. Koos on meil rohkem tarkust ja ressurssi olla eestkostja ja lähedase rollis efektiivsemad.
Koos saame olla toeks meie kodudele elanikele. Panustada igapäevelu toimimisse ja ühisürituste korraldamisel ning koduväliste ürituste organiseerimisel. Aitame ühiselt tähistada pühi ja tähtpäevi. Oleme enda lähedase ja eestkostetava jaoks olemas ning aitame neil tunda ennast olulisena, turvalisena ning ühiskonna täisväärtusliku liikmena.
Koostöövõrgustiku kaudu saame osaleda vajalikel koolitustel. Arutleda ning jagada informatsiooni eestkostja rolli ning eestkostjaid ja lähedasi jõustavatel ning toetavatel teemadel. Viime läbi regulaarseid kohtumisi, vestlusringe ning ühisüritusi.
Koostöövõrgustik on lähedaste ja eestkostjate suhtluskanal, võrgustikul on ühine inforuum, mis on loodud eesmärgipäraselt - jagada olulist infot, kogemusi ning teadmisi vahetult ja operatiivselt.